Merily Rool osales konverentsil „EU Public Procurement anno 2025 – Are the rules fit for purpose?”
Konverents „EU Public Procurement anno 2025 – Are the rules fit for purpose?”, toimus 23.–24.04.2025 Kopenhaagenis ja pakkus sisuka ning tulevikku suunatud arutelu EL riigihangete raamistikust. Osalejana sain võimaluse kuulata erinevate ekspertide, poliitikakujundajate ja praktiseerivate spetsialistide seisukohti, mis peegeldasid laiahaardelist vajadust ajakohastada kehtivaid reegleid ning muuta kogu süsteem tõhusamaks ja eesmärgipärasemaks.
Selged eesmärgid: Konverentsi üks läbiv teema oli arutelu selle üle, milliseid eesmärke ELi riigihankesüsteem peaks teenima. Ilma selgete sihtideta on raske hinnata, kas praegune raamistik on „eesmärgikohane“. Räägiti nii vajadusest võimaliku reformi järele kui ka sellest, kas piisab olemasolevate reeglite kohandamisest.
Lihtsustamine ja digitaliseerimine: Ühe peamise tähelepanekuna toodi välja, et praegune õigusraamistik on ülemäära keeruline ja vajab lihtsustamist. Märkimisväärselt palju tähelepanu pälvisid ideed halduskoormuse vähendamiseks ning digitaalsete tööriistade kasutuselevõtuks. Dokumentatsiooninõuete leevendamine tundus olevat valdkond, kus konsensus oli lihtne tekkima.
Konkurentsi elavdamine: Väga praktiline ja põnev oli arutelu selle üle, kuidas tõsta konkurentsi hangetel, eriti madala osalusega sektorites. Soome ettepanek, mille kohaselt tuleks hange tühistada, kui osaleb vaid üks pakkuja, pälvis mitmelt osalejalt poolehoiu – see andis märku laiemast rahulolematusest madala konkurentsitasemega.
Riigihangete atraktiivsus pakkujatele: Pakkujate vähene huvi hangetel osalemise vastu oli samuti keskne mure. Ülepaisutatud nõuded ja paindlikkuse puudumine muudavad süsteemi tõrjuvaks. Toodi häid näiteid sellest, kuidas protsesse võiks muuta koostööle orienteeritumaks ja vähem kulukaks osalejatele.
Osalejate ring ja turu avatus: Üheks keerukamaks arutelukohaks oli kolmandate riikide ettevõtete ligipääs ELi riigihanketurule. EK hiljutised otsused on tekitanud ebakindlust, ja kõlas selge vajadus ühtlustatud reeglite järele, mis looks õigusselgust ja võrdseid võimalusi.
Strateegilised eesmärgid ja sektori spetsiifika: Strateegilised hankepraktikad – näiteks EL tarnijate eelistamine ja varustuskindluse tagamine – olid aruteludes olulisel kohal. Toodi välja vajadus paremate juhiste ja tööriistade järele, mis aitaksid neid eesmärke paremini rakendada.
Järelevalve ja õiguskaitse: Viimasena käsitleti ka õiguskaitsevahendite direktiivi ning selle ühtlustamise võimalust. Riikidevahelised erinevused praktikas tekitavad ebaühtlase kvaliteediga järelevalvet, mistõttu leiti, et ka selles vallas oleks reform või ajakohastamine mõistlik.
Kokkuvõttes oli konverents sisukas ja ajakohane, rõhutades vajadust riigihankesüsteemi põhjaliku läbivaatamise järele. Osalejana jäi kõlama, et peamised tulevikusuunad peavad keskenduma eesmärkide selgusele, lihtsustamisele, digitaalsele arengule ning osalustingimuste tasakaalustamisele. Euroopa Komisjoni edasised sammud selles küsimuses saavad olema otsustava tähtsusega.
Lihtsustamine ja digitaliseerimine: Ühe peamise tähelepanekuna toodi välja, et praegune õigusraamistik on ülemäära keeruline ja vajab lihtsustamist. Märkimisväärselt palju tähelepanu pälvisid ideed halduskoormuse vähendamiseks ning digitaalsete tööriistade kasutuselevõtuks. Dokumentatsiooninõuete leevendamine tundus olevat valdkond, kus konsensus oli lihtne tekkima.
Konkurentsi elavdamine: Väga praktiline ja põnev oli arutelu selle üle, kuidas tõsta konkurentsi hangetel, eriti madala osalusega sektorites. Soome ettepanek, mille kohaselt tuleks hange tühistada, kui osaleb vaid üks pakkuja, pälvis mitmelt osalejalt poolehoiu – see andis märku laiemast rahulolematusest madala konkurentsitasemega.
Riigihangete atraktiivsus pakkujatele: Pakkujate vähene huvi hangetel osalemise vastu oli samuti keskne mure. Ülepaisutatud nõuded ja paindlikkuse puudumine muudavad süsteemi tõrjuvaks. Toodi häid näiteid sellest, kuidas protsesse võiks muuta koostööle orienteeritumaks ja vähem kulukaks osalejatele.
Osalejate ring ja turu avatus: Üheks keerukamaks arutelukohaks oli kolmandate riikide ettevõtete ligipääs ELi riigihanketurule. EK hiljutised otsused on tekitanud ebakindlust, ja kõlas selge vajadus ühtlustatud reeglite järele, mis looks õigusselgust ja võrdseid võimalusi.
Strateegilised eesmärgid ja sektori spetsiifika: Strateegilised hankepraktikad – näiteks EL tarnijate eelistamine ja varustuskindluse tagamine – olid aruteludes olulisel kohal. Toodi välja vajadus paremate juhiste ja tööriistade järele, mis aitaksid neid eesmärke paremini rakendada.
Järelevalve ja õiguskaitse: Viimasena käsitleti ka õiguskaitsevahendite direktiivi ning selle ühtlustamise võimalust. Riikidevahelised erinevused praktikas tekitavad ebaühtlase kvaliteediga järelevalvet, mistõttu leiti, et ka selles vallas oleks reform või ajakohastamine mõistlik.
Kokkuvõttes oli konverents sisukas ja ajakohane, rõhutades vajadust riigihankesüsteemi põhjaliku läbivaatamise järele. Osalejana jäi kõlama, et peamised tulevikusuunad peavad keskenduma eesmärkide selgusele, lihtsustamisele, digitaalsele arengule ning osalustingimuste tasakaalustamisele. Euroopa Komisjoni edasised sammud selles küsimuses saavad olema otsustava tähtsusega.
Lisa kommentaar