Tondi kooli otsus
📖 Möödunud aasta lõpus jagasime teiega, et oleme toetanud Tallinna linna Tondi kooli vaidluse lahendamisel RTK vastu finantskorrektsiooni vaidluses.
⌛ Tegemist on pikka aega kestnud vaidlusega, mis on ühe korra käinud juba läbi Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumist (loe lähemalt Riigihanke blogist siin).
🏛️ Möödunud sügisel jõudis vaidlus otsapidi Riigikohtu lauale menetlusse võtmise otsustamiseks ning 17.03.2026 otsustas Riigikohus kassatsiooni menetlusse mitte võtta. See tähendab, et jõustus Ringkonnakohtu 24.09.2025 otsus number 3-24-181 (otsus).
⚖️ Tallinna Ringkonnakohus tühistas Tallinna linnale määratud finantskorrektsiooni otsustades, et ehitushankes Eestis registreeritud krediidiandja garantiikirja nõue ei kahjustanud EL eelarvet, sest piiriüleste pakkujate hankes osalemine ei olnud välistatud ning piiriülestel pakkujatel puudus ka reaalne huvi. Hankel oli sealjuures tagatud märkimisväärne konkurents. Oluline on märkida ka kohtu viidet sellele, et isegi kui kohus rikkumist jaatataks, peab finantskorrektsiooni määr olema proportsionaalne rikkumise raskusega ehk RTK peab kaalutlusõiguse teostamisel analüüsima individuaalselt, miks valiti just konkreetne määr (nt 10% vs 5%).
💡 On väga positiivne märkida arengut finantskorrekstiooni vaidlustes, kus kohtud selgelt liiguvad Riigikohtu suuniste tuules mõistlikkuse poole.
🏛️ Möödunud sügisel jõudis vaidlus otsapidi Riigikohtu lauale menetlusse võtmise otsustamiseks ning 17.03.2026 otsustas Riigikohus kassatsiooni menetlusse mitte võtta. See tähendab, et jõustus Ringkonnakohtu 24.09.2025 otsus number 3-24-181 (otsus).
⚖️ Tallinna Ringkonnakohus tühistas Tallinna linnale määratud finantskorrektsiooni otsustades, et ehitushankes Eestis registreeritud krediidiandja garantiikirja nõue ei kahjustanud EL eelarvet, sest piiriüleste pakkujate hankes osalemine ei olnud välistatud ning piiriülestel pakkujatel puudus ka reaalne huvi. Hankel oli sealjuures tagatud märkimisväärne konkurents. Oluline on märkida ka kohtu viidet sellele, et isegi kui kohus rikkumist jaatataks, peab finantskorrektsiooni määr olema proportsionaalne rikkumise raskusega ehk RTK peab kaalutlusõiguse teostamisel analüüsima individuaalselt, miks valiti just konkreetne määr (nt 10% vs 5%).
💡 On väga positiivne märkida arengut finantskorrekstiooni vaidlustes, kus kohtud selgelt liiguvad Riigikohtu suuniste tuules mõistlikkuse poole.
Lisa kommentaar